Taani hindamisraamatu suures Eestimaa nimistus (1242) mainiti Riia piiskop Alberti sugulasele Heinrich von Buxhoevedenile läänistatud 15 adramaalist Kunda küla. 1287 mainiti küla omanikku Luderus de Buxhoevedeni ja tema vasalli Nicolaus de Cundist ning 1325 Hennekinus de Kundest.

Kunda mõisa mainiti esmakordselt 1443. a. 1494–1581 kuulus see Tödwenitele. Pärast sõda käis mõis käest kätte, kuuludes 1599. a. Rootsi palgasõdurite pealikule Arvid Tawastile, riigile ja alates 1611. a. Narva asehaldur Philip von Shedingkile.

1618 ostis mõisa Tallinna kaupmehe ja raehärra Johann Müller, kes Tallinna ajalukku läks tänu osalemisele Raekoja renoveerimises. Tema poeg tõusis 1646. a. aadliseisusse ning nimetas end edaspidi Johann von Müller von Fahrensbach.

Tolleaegset Kunda mõisasüdant kujutas Adam Olearius oma Pärsia reisikirja esmaväljaandes (1647) avaldatud joonistusel. Pistandtaraga ümbritsetud õue keskosas asus kolme korstna ja kõrge täiskelpkatusega kahekorruseline puidust härrastemaja. Selle kõrvale jäi aidahoone ning siia-sinna tara äärde veel teisigi majandushooneid.

Olearius sattus Kundasse 9. novembril 1635 Suursaare ja Kunda vahel toimunud laevaõnnetuse tõttu. Ta armus Katharina Müllerisse ning abiellus temaga tagasiteel Pärsiast 1639. a. Katharina õde Maria abiellus saadik Philip Crusiusega, pannes aluse von Krusensternide Eestimaa harule.

Müllerid müüsid mõisa 1741 Albedyllidele, need 1752 Schwengelmidele, kellest Peter Jakob (1770–1846) läks ajalukku ettevõtliku mõisnikuna, rajades Lontovasse sadama ja saeveski. Ettevõtlik oli ka Johann Valentin Ludwig von Schnackenburg (1778–1858) Peterburi II gildi kaupmees, kes ostis mõisa 1814. a. ning rajas sinna keemiatööstuse ja kuurordi ning Girard de Soucantonid, kes said mõisa von Schnackenburgilt võlgade katteks 1840. a.

Nende ajal ehitati härrastemajast kirde poole jõe kaldale tööstushooned: viinavabrik, meierei ja vesiveski ning 1871 veidi allavoolu Kunda tsemendivabrik.

1919. aastal mõis riigistati.

560844_533367883402381_1336432190_n